Katustest

Õlgkatus
Katusekalle peab olema vähemalt 45^o, et vesi ja lumi saaks hästi maha valguda. Õlgkatus tehakse pikkadest talirukki õlgedest. Katuseharjale pannakse kõigepealt õled nii, et need oleks võrdse pikkusega mõlemale poole, nende peale paksem kiht õlgi ja kõige üle harjamalgad. Õlgkatuse iga on 30-50 aastat.

Roogkatus
Katusekalle peab samuti olema vähemalt 45^o. Roogu saab katuseks lõigata ainult aasta varem puhtaks niidetud pinnalt, et kõik kõrred oleksid üheaastased. Roogu lõigatakse hilissügisel või talvel. Roogkatused võivad kesta 60-70 aastat, põhjapoolsed küljed kauem.

Mätaskatus
Katuse kalle peab olema kuni 30^o, et mättad maha ei libiseks. Mätaska-tused tehakse lattroovile, mis  kaetakse mitmes kihis kasetohuga. Selle peale laotakse  kaks kihti mättaid: esimene kiht juurtega ülespoole ja pealmine õigetpidi.

Laudkatus
Vanasti tehti katused kistud männilaudadest. Südamiku juurest kistud lauad tulevad veidi kumera pinnaga. Lauad asetati kahes kihis – esimesel real kumerus allapoole ja teisel pealepoole. Et tuul laudu ära ei viiks, kinnitati piki katust paar vajutuspuud. Saetud laudadele tõmmati serva-desse sooned, mis hõlbustasid vee valgumist katuselt alla.

Laastukatus
Laastud lõigatakse haava-, männi või kuusepakkudest. Laastukatus te-hakse kas kahe- või kolmekordne. Katuse kalle peab olema vähemalt 45^o. Laastukatus kestab keskmiselt 30-35 aastat.

Sindlikatus
Sindel on kiilukujulise põiklõikega männilauake, mille laiemas servas on soon. Kitsam serv sobib täpselt laiema serva soonde. Katus tehakse ta-valiselt kolmekihiline nii, et ülemine kiht katab alumise kihi vahed. Katuse kalle peab olema vähemalt 45^o.

Kimmkatus
Kimmid on paksust lõhestatud või saetud kiilukujulised männilauakesed. Need on ühest otsast õhemad. Paksem ots jääb katusel nähtavale ja seda võib vormistada kas kumeralt, nurgeliselt või sirgelt. Kimmkatus te-hakse kolmekihiline. Katuse kalle peab olema vähemalt 45^o.

Kivikatus
Korralikult põletatud kividest katus püsib aastasadu. Katuse kalle võib olla 45 – 60^o. Kivikatusesse jääb paratamatult pilusid ja nende vältimiseks määriti vanasti katus altpoolt lubimördiga, millesse oli segatud loomakar-vu. Tänapäeval tehakse laudisest ja papist aluskatus. Kivid kinnitatakse traadiga roovituse külge. Madalama kaldega katusel võib ankurdada 3-4 kivi ruutmeetri kohta ja äärekivid, üle 55^o kaldega katuse puhul tuleb ankurdada kõik kivid.

Kiltkivikatus
Kiltkivi on kivim, mida saab lõhestada õhukesteks plaatideks. Plaadid kin-nitatakse roovitise külge naeltega. Kivi ise on väga vastupidav, kuid naelte eluiga on tunduvalt lühem ja seepärast tuleb katust remontida. Kiviplaadid on haprad purunema, seepärast saadi neid varem transportida ainult veeteed mööda.

Pappkatus
Katusepappi tehti toorest kaltsupapist, mis immutati puutõrva või destil-leeritud kivisöetõrvaga. Pärast immutamist kaeti papp mõlemalt poolt ühtlase liiva korraga. Pappkatust tuleb tõrvata iga 2-3 aasta järel. Papp-katuse kalle ei tohi olla suurem kui 30^o, sest muidu jookseb tõrv võõ-pamise ajal maha

Ruberoidkatus
Ruberoid on naftabituumeniga immutatud papp, millele puistatakse peale vilgukivi puru või liiva. Ruberoidiga saab katta väga madala kaldega katu-seid. Katuse teeb vettpidavaks papikihtide vahele valatav bituumenmas-tiks.

Eterniitkatus
Eterniitplaadid tehakse asbestikiududest ja tsemendist. Asbestikiud on kopsu sattudes ohtlikud ja seepärast on asbesti kasutamine piiratud. Olemasolevaid eterniitkatuseid tuleb hoida seni, kuni need on korras ja lekete ilmumisel mõne muu materjali vastu välja vahetada. Eterniitplaadid tuleb viia ohtlike ainete kogumispunkti.

Plekk-katus
Aegade jooksul on kasutatud erinevaid plekke. Seatina- ehk pliiplekk on üks vanimaid katusekattematerjale. Vaskplekk on kallis, kuid samas ka väga vastupidav materjal. Raudplekk roostetab kergesti ja vajab seetõttu kaitsekihti ja tihedat hooldust. Tsingitud plekk on värvituna väga vastupi-dav. Tänapäeval kasutatakse suuremõõdulisi terasplekitahvleid. Aegade jooksul on toodetud erineva suurusega plekitahvleid. Vanade hoonete pu-hul tuleb plekk-katuse ehitamisel kasutada ajalooliselt sobiliku suurusega tahvleid.