Kodune lubi sobib värviks ja mördiks

Piret Meier
 

Uueks krohvitud majad näevad välja uhked. Mõne aja möödudes aga ilmuvad krohvisse praod, värv määrdub või hakkab kooruma. Miks? Endisaegne krohv ja lubivärv on ju ometi püsinud sajandeid.

Majatohter Lea Täheväli Stroh seletab asja nii, et vanade mörtide koostises oli lupja ja liiva pooleks. Kivistumiseks vajalikku sideainelupja saab tehnilistel põhjustel mördis olla vaid kuni 12 kaaluprotsenti (kui rohkem, siis tekivad kuivamispraod). Ülejäänud lubja moodustas täitelubi ehk lihtsalt peenestatud lubjakivi. See sattus mördisse tänu sellele, et lubjakivi põletati väga ebaühtlaselt. Osa kive ei saanud vajalikul hulgal kuumust ja jäi seest põlemata. See osa moodustabki vanades mörtides nn täitelubja.

Traditsiooniline lubimört 1:1 (üks kaaluosa lupja ja üks kaaluosa liiva) annab oma elastsuses hoone konstruktsioonidele võimaluse vajuda, ilma et tekiksid praod. Päikese käes liivaterad paisuvad ja lubjarikkas ning elastses mördis on see mahumuutus ilma pragudeta võimalik. See on vanade krohvide üks säilimise saladusi.

Pärastsõjajärgsetes segudes kasutatakse hästi põletatud lupja ja see on vaid kivistumiseks vajalik sideainelubi. Täitelupja ei lisata ja selle asemel kasutatakse täitematerjalina ainult liiva.

Liivarikkas segus 1:3 (üks mahuosa lupja ja kolm mahuosa liiva) on liivaterad aga tihedalt üksteise kõrval ja nende paisudes tekivad pinged, mille tulemusel muutub krohv praguliseks. Pragude kaudu otsib müüris olev niiskus väljapääsu ning „kärisenud“ kohtades arenevad külma- ja soolakahjustused. „Et sellisest fassaadist taas asja saada, tuleb tihe krohv asendada elastse ja lubjarikkaga. Siis saadakse püsiv tulemus“, õpetab majatohter.

KROHV JA VÄRV IMAVAD NIISKUST

Krohv ja värv peavad endasse vabalt ära mahutama kogu sügisese ja kevadise vihmavee. Lubivärv ja poorseks segatud lubimört imavad hästi niiskust ja lasevad sellel ka takistamatult välja kuivada. Kuid krohvikiht peab olema piisavalt paks, et külmade saabudes ei oleks kõik poorid vett täis. Külmudes vesi paisub ja kui selleks ei ole ruumi, siis krohv laguneb. Poorne ja paks krohvikiht on veel üks vanade krohvide säilimise saladusi.

Eesti sisemaine kliima nõuab tellismüürile vähemalt 15 mm paksust lubikrohvi kihti, rannikuäärseid hooneid kaitseb 25mm paksune krohv ja looduslikest kividest müür eeldab 25-60 mm krohvikihti.

PARAS SUVINE TALGUTÖÖ

Kui olete otsustanud oma kodu korda teha traditsioonilist lubimörti kasutades, varuge aega põhjalikuks plaanipidamiseks ja suviseks talgutööks, mis edeneb kuiva sooja ilma ja õppinud ehitusmeeste või õpihimuliste sõprade toel. Abivägi kulub ära eriti töö lõpupoole, kui läheb värvimiseks.

Väliseid krohvitöid saab teha, kui  ööpäevane keskmine õhutemperatuur on üle viie soojakraadi. Lubimört ja lubivärv kivistuvad (karboniseeruvad) õhu süsihapegaasi toimel, kivistumiseks on vaja soojust ja niiskust ning see võtab pisut aega. Näiteks 10 mm paksuse lubikrohvi kivistumiseks kulub soodsatel tingimustel üks kuu. Seega ei saa lubjatöid lükata sügisesse, need peavad olema lõpetatud enne külmade saabumist. Karboniseerumise kiirendamiseks võib aluskihti iga krohvi- või värvikihi eel niisutada ka süsihappegaasiga rikastatud veega.

Töö lubimördiga on suuresti käsitöö, mis eeldab ettevalmistatust ja kannatlikkust. Kui see aga tehtud, saate tasuks kodu, mille fassaad püsib kenasti korras väikeste hooldustöödega ja mille ilu kestab vähemalt ühe inimpõlve.

KROHVIMINE KÄIB KIHTHAAVAL

Vastupidava lubikrohvi veel üks saladus peitub selles, et krohv tehakse mitme õhukese kihi kaupa. Kihi paksus sõltub mördis kasutatava täiteaine (täitelubja ja liiva) tera suurusest. Reeglina ei tohi kihi paksus ületada kolme tera suurust, sest muidu kuivab see praguliseks. Seega võib kuni
3 mm terasuurusega sisseviskekihil ja täitekihtidega mördil olla kihi paksus maksimaalselt 9 mm. Viimistluskihi mördis kasutatakse tavaliselt 1 mm suurust täiteainet ja kihi paksust on vastavalt kuni 3 mm.

Igas eelmises kihis peab enne järgmise pealekandmist olema alanud kivistumine, kuid krohv ei tohi läbi kuivada. Krohv kantakse peale käsitsi või mördipritsiga. Enne uue kihi pealekandmist niisutatakse pinda süsihappevee või puhta veega. Krohvikihte nimetatakse sisseviskekihiks, täitekihtideks ja viimistluskihiks.

KULUNUD LUBIVÄRVI JA TRADITSIOONILISE MÖRDIGA TEHTUD KROHVIKIHI TAASTAMINE

Peske fassaad kõrgsurvepesuga. Vigastatud krohv ja suuremad praod puhastage ettevaalikult müüritise pinnani. Tsementi sisaldava mördiga tehtud krohviparandused tuleb täielikult eemaldada. Uued krohviparandused tehke traditsioonilise lubimördiga (sisseviskekiht, täitekihid ja viimistluskiht). Pärast paranduskrohvi lõplikku kivistumist värvige kõigepealt uued pinnad ning seejärel kogu fassaad lubivärviga.

VÄRVIMINE KÄIB MITMEKESI

Lubivärvidega saab värvida maist oktoobrini, kui ei ole öökülmade ohtu. Värvitakse lubjarikkale krohvile. Lubivärviga värvides ei tohi värvi serv kuivada. Värvijaid kutsuge kohale just nii palju, et haaratud saaks kogu värvitav pind. Võõbake risti- või ringikujuliste liigutustega, kasutades haraliste otstega plafoonpintslit. Lubivärv (nagu krohvgi) kantakse pinnale õhukeste kihtidena. Värvitakse tavaliselt 7-8 kihti, üks kiht päevas. Värvimine lõpetage enne, kui pintslikarvad hakkavad paksule värvikihile jälgi jätma. Kui olete lõpptulemusega rahul, fikseerige värvipind süsihappe- või lubjaveega.

LUBJAVESI, LUBJAPIIM JA LUBIVÄRV

Lubjavett kasutatakse valmis värvipinna fikseerimiseks. Selleks segage 25 kg lubjapastat 150 liitri veega ja laske lubjal ööpäeva jooksul põhja vajuda. Kristallselge vesi lubjamassi peal ongi lubjavesi.

Lubjapiima ehk valge lubivärvi saamiseks võtke 25 kg lubjapastat ja segage see hoolega 130 liitri vee hulka. Et pinnale ei tekiks lubjakirme, hoidke lubjavett ja –piima suletud nõudes.

LUBIVÄRVI TOONIMINE

Pigmentide kasutamisel soovitab Lea lähtuda värviproovide kogu
„Lubivärv 90“ retseptidest. Kogu sisaldab värvitoone, mille retsept on koostatud 25 kg lubjapastast tehtava värvi valmistamiseks. See võimaldab lihtsa vaevaga segada iga kord täpselt sama tooniga värvi. Niisugused värviretseptide kogud on Muinsuskaitseametil, Tallinna Kultuuriväärtuste Ametil ja lubjapastat tootval AS-il Limex Saaremaal. Lubivärvi võib muidugi toonida ka oma retsepti järgi, kuid tähtis on meeles pidada, et lubivärviga koos saab kasutada vaid nn lubjaehtsaid pigmente.

MISKI EI LÄHE RAISKU
 

Lubikrohve, mis on vanadusest „väsinud“ või rikutud hilisemate sobimatute viimistluskihtidega, saab uuesti kasutada. Taguge krohv maha, purustage peeneks ja lisage uus sideainelubi ning puuduv osa täitelupja ja liiva. Nii väheneb oluliselt tootmisjäätmete hulk, samuti uue liiva kulu.

KAITSEVAHENDID KASUTUSELE

Lubi on sööbiv. Tööd tehes kaitske silmi ja käsi. Kui lupja juhtub siiski silma sattuma, tuleb see kohe välja loputada vee või 0,9% keedusoolalahusega.

Töötamise ajaks katke ümbritsevad hooneosad ja taimed värvipritsmete eest.

Lubjapastat ja värvipigmente saab osta Lümandast, ASst  LIMEX  www.limex.ee

Pildid >>

Avaldatud ajakirjas Kodukiri 10/2003

<<ARTIKLID