Laudvoodri värvimisest ja värvidest

Vanasti kasutati värvi peamiselt majade kaunistamiseks. Värviga saab esile tõsta vorme ja muuta materjale välimuselt õilsamaks. Kõigepealt hakati kaunistama kirikuid ja teisi tähtsamaid hooneid. Pikkamisi levis majade värvimise komme linnadesse ja maale. Värvi esmane ülesanne ei olnud seega konstruktsioonide kaitsmine. Materjalid võeti loodusest ja kasutati vastavalt nende omadustele. Hea kvaliteediga tihedat ja vaigurikast puitu ei olnud võimalik värvidagi.

Aja jooksul kujunesid traditsioonid ja erinevaid värvitüüpe õpiti oskuslikult kasutama. Kogemusi kanti edasi põlvest põlve, kasutust leidsid ikka vaid head ja läbiproovitud võtted. Maalermeister tundis kõiki koostisaineid ja nende omadusi ning oskas värvitavat pinda ja soovitud tulemust silmas pidades leida õige lahenduse.

Värvimaterjal nüüd ja vanasti

Aastasadade jooksul praktilise kogemuse käigus saadud teadmised on moderniseerimistega kõrvale heidetud. Traditsiooniliste värvide asemele on tulnud vabrikus valmistatud universaalsed ja standardiseeritud värvitüübid. Koostisosadest ja nende omadustest ei tea suurt midagi. Värvitööstus on pühendunud rohkem värvile, selle välimusele ja kasutamisele. Aluspind ja sellega seonduv on jäänud tahaplaanile. Maalritöö on muutunud rutiinseks ja ei nõua erilisi teadmisi. Värvimaterjalide universaalsus lubab koguni, et igaüks saab pintseldamisega vaevata hakkama. Värvivalik on tohutu ja "kõik on parimad just sinu maja värvimiseks".

Traditsioonilised värvitüübid hakkavad taas populaarsust võitma, sest uute materjalide katsetajarollist ollakse tüdinud. Saladusi ja vastakaid arvamusi nende valmistamise ning kasutamise ümber on aga endiselt küllaga. Oleme nõus, et igal maalermeistril oli oma retsept, kuid unustame, et aegade jooksul on ka kõik materjalid arenenud ja muutunud. Pealegi ei olnud käsitöö juures mingit kindlat standardit. Veel üks aspekt, millele me tavaliselt ei mõtle- oluliselt on muutunud ka nõuded kvaliteedile.

Kuidas ja millega värvida?

Ehkki on tegemist vaid laudise värvimisega, ei ole võimalik mingit standardretsepti anda. Ka varem kasutatud põhimõte - näita, mida on vaja värvida, ja ma valin lahenduse – ei sobi enam hästi, sest tohutust materjalide hulgast, mille koostist pealegi saladuses hoitakse, on raske seda õiget üles leida. Endiselt on aga terve rida probleeme, mida laudise  värvimisel tuleb arvestada. Nende tundmine kergendab lahenduse leidmist ja annab loodetavalt parema tulemuse.

Värvimise eesmärk

Kvaliteetne puit peab ilmastikule vastu ka ilma värvita. Tähtis on, et konstruktsioonid saavad pärast märgumist korralikult kuivada. Värvi ülesandeks on varjata puidu loomulikku tooni ja anda hoonele sobiv värvinüanss. Pinna viimistlemisega saab takistada selle kulumist ja vähendada puidu niiskusest tingitud deformatsioone. Valesti valitud värvitüüp või viimistlus ei kesta kaua ja võivad põhjustada kahjustusi värvitaval materjalil või koguni konstruktsioonides.

Traditsioonid

Värvitüübi valimisel tuleb silmas pidada hoone vanust. Vanemate hoonete (rajatud peamiselt enne sõda) konstruktsioonid on ehitatud traditsioonilisi materjale ja nende omadusi silmas pidades. Moodsad materjalid võivad selle süsteemi tasakaalust välja viia. Ja vastupidi – traditsioonilised materjalid ei pruugi kokku sobida kaasaegsete konstruktsioonide ja lahendustega. Õige värvitüübi valimine on seotud ka kultuuriajalooga. Enne sõda kasutati peamiselt linaõlivärvi, rootsi värvi ja tõrva. Pärast sõda hakkasid levima alküüdõlivärv ja nn plastvärvid (lateksvärvid). Hoonele sobivad kõige paremini ajastule omased värvitüübid ja värvilahendused.

Hooldamine

Värvimine on pinna hooldamine, kuid ka iga pinnaviimistlus vajab hooldamist. Värvitüübi valimisel tuleb teada, kui kaua peab värvikiht vastu, kuidas seda hooldatakse ja kuidas see vananeb. Iga värvikiht vajab lõpuks uuendamist ja värvitüüpi valides tuleb mõelda ka sellele, kuidas saab värvikihti üle värvida või vajadusel eemaldada. Kõik need asjaolud näitavad, kui kulukaks valitud pinnaviimistlus kokkuvõttes kujuneb.

Fassaadi reeglipärane ülevaatus aitab leida nõrgad kohad enne, kui probleem suureks kasvab. Hooldustöid ei pea tegema kõigil fassaadidel samaaegselt. Päikesepoolsed fassaadid vajavad tihedamat hooldamist. Kõike korraga tehes on risk, et osa fassaade töödeldakse kas liiga vara või liiga hilja. Mustus fassaadil ei ole tehniline viga, fassaadi puhastamisega saab parandada nii värvikihi välimust kui ka pikendada selle iga. Pea plaani, et saaks õige tegu õigel ajal ja õige hinnaga!

Puidu pind

Puidu pind ei ole kunagi ühtlane. Materjal koosneb paljudest üksteisest vaheseintega eraldatud rakkudest ja vahelduva suuruse ning tugevusega aastaringidest. Okaspuit sisaldab vaikaineid, mille hulk varieerub materjali erinevates osades, koondudes ka vigastustesse ja aukudesse. Lisaks sellele veel rasvad, parkained ja mitmesugused mineraalsed koostisosad. Oksakohad ja konarused teevad pinna struktuuri veelgi keerulisemaks. Pole raske mõista, et ükski värv ei ole nii ebaühtlasele pinnale ideaalne. Krunt- ja kattevärv tuleb valida vastavalt puidu sordile ja kvaliteedile. Värvitav fassaadilaudis ei tohi olla liiga poorne ja kerge ega ka vaigurikas ja raske. Mida ühtlasema kvaliteediga puit ja kogu laudis, seda parem tulemus.

Puit ja niiskus

Puidus on peaaegu alati vett. Osaliselt on see keemiliselt seotult rakuseintes ja osaliselt vabalt rakkude tühimikes. Vee hulka puidu kuiva kaalu suhtes protsentides nimetatakse puidu niiskusesisalduseks. Puidu kuivades eraldub kõigepealt vaba vesi ja seejärel seotud vesi. Puit on hügroskoopne ja see tähendab, et puidu niiskusesisaldus sõltub ümbruse suhtelisest niiskusesisaldusest ja temperatuurist. Kui välised tingimused muutuvad, siis puit kas annab ära või võtab niiskust juurde, kuni on saavutanud tasakaalu ümbrusega. Pikikiudu (laua otstest) imendub niiskus 20 korda kiiremini kui ristikiudu. Kuivades puidu maht kahaneb, niiskudes paisub – puit „mängib“. Lisanduvad veel palgi saagimisel vabanenud pinged ja laud võib tõmbuda kaardu. Kaardumine toimub aastaringidele vastupidises suunas. Puidu sagedased liikumised avaldavad mõju värvikihile ja pikapeale see laguneb. Niiskes puidus hakkavad arenema hallitus- ja mädanikseened. Värvimiseks sobilik puidu niiskusesisaldus on alla 15%.  

Niiskuse kaitse seisukohast on nõuded pinnaviimistlusele osaliselt vastuolulised. Värv peab takistama puitkonstruktsioonide märgumist ja kui see on siiski toimunud, siis ka soodustama välja kuivamist. Seepärast on väga tähtis osa nn konstruktiivsel niiskuskaitsel. See tähendab, et konstruktsioonid peavad olema ehitatud nii, et vesi ja niiskus puidusse ei pääseks või saaks takistamatult välja kuivada.

Värvi mõjutavad tegurid

Välistingimustes oleva puidu värvikihti mõjutavad ilmastik ja mehaaniline kulumine. Päikese ultraviolettkiired lagundavad värvi sideainet. Sagedased ja ulatuslikud temperatuurimuutused (eriti tumedate värvitoonide puhul) avaldavad samuti mõju. Seepärast vananeb värv päikesepoolsetel fassaadidel kiiremini.

Suuremaks probleemiks on aga niiskus ja selle liikumine. Värvipinnale sattunud vesi ja veeaur otsivad teed värvikihti. Erinevatel värvitüüpidel on erinevad vett tõrjuvad omadused. Näiteks võib akrülaatvärvi kiht imada niiskust kuni 15% värvikihi kaalust, alküüdvärvi kiht vaid kuni 3%. Niiskus imendub kapillaarjõudude toimel edasi puidu pooridesse, põhjustades puidu paisumist. Väljakuivamine toimub aeglasemalt. Niiske aluspind halvendab nakkevõimet ja väljapääsu otsiv veeaur kahjustab värvikihti.

Hallitus- ja mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks on tarvis hapnikku, toitaineid, sobivat temperatuuri ja niiskust. Kuivas kohas eosed ei arene. Värvikihi all on märgunud puit piisavalt kaua niiske ja eosed hakkavad kohe arenema. Hallitusseened alustavad varem, hoiavad materjali niiske ja rajavad tee puitu lagundavatele mädanikseentele.

Missugune värv laseb puidul hingata?

Tihti väidetakse, et linaõlivärv laseb puidul hingata, kuid emulsioonvärvid (plastvärvid) on väga tihedad ja takistavad seda.

Teatavasti ei hinga puit selle sõna otseses tähenduses. Puidu hingamise all mõeldakse tõenäoliselt niiskumise ja kuivamisega seotud protsessi, täpsemalt – niiskus peab puidust välja pääsema. Ka hoonete puhul räägitakse tihti, et need peavad saama hingata. Sisuliselt on siingi tegemist niiskusega ja üldistatult tähendab see loomulikku ventilatsiooni.

Kõigepealt, miks peab puit saama „hingata“? See vajadus puudub, kui värvitakse kuiva puitu ja kui värv suleb puidu poorid nii, et niiskus sisse ei pääse. Laudvoodri puhul on oht, et niiskus satub laudisesse ruumi poolt, läbi seina. Selle vältimiseks jäetakse tänapäeval seina ja laudise vahele tuulutuspilu. Vanasti seda ei olnud ja laudis ei mädanenud ka. Põhjus on loomulikus ventilatsioonis, mis toimis aastaringselt kasutatavate küttekollete ja lõõride kaudu. Ruumides oli pidevalt alarõhk ja niiske õhk ei otsinud väljapääsu seinte kaudu. Tänapäeval on ventilatsioonisüsteemid reeglina paigast ära ja ülerõhk surub niiskuse konstruktsioonidesse. See peab sealt takistamatult välja pääsema ja seepärast peabki maja saama „hingata“.

Linaõli kui sideaine molekulid on väga väikesed ja tungivad sügavale puidu pooridesse. Pärast võõpamist reageerib linaõlivärv õhus oleva hapnikuga. Selle tulemusel molekulid ühinevad ja värv kuivab (oksüdeerub). Molekulid suurenevad ja täidavad tihedalt puidu poorid. Linaõlivärv ei ole täielikult difusioonitihe, kuid takistab niiskusel puidusse imbuda ja loomulikult ka välja kuivada. Niisugune puidu ja värvi ühendus on vastupidav ka puidu liikumistele.

Nn plastvärvid sisaldavad erinevaid plaste. Arvatakse, et need moodustavad tiheda kihi nagu kilekotil, mida ei ole soovitav pähe tõmmata, kui tahad hingata. Tegelikult on need värvid väga avatud. Plastvärvide sideaine molekulid on suhteliselt suured. Värvipurgis on need dispersioonina (hajutatuna) ja mitte lahustatuna. Pärast värvi pinnale võõpamist vesi aurustub ja emulsiooniosakesed kleepuvad üksteise külge, moodustades vees lahustumatu värvikihi. Suured molekulid ei tungi puidu sisse ja värvikiht tekib puidu pinnale. Nagu kihtidena laotud tennisepallidel, on ka värvimolekulide vahel tühimikud ja sealtkaudu pääsebki niiskus läbi. Niiskuse läbilaskvus sõltub veel pigmendi hulgast - mida rohkem pigmenti (matim värv), seda rohkem tühimikke ja niiskusele avatum värv. Niiskus tungib kergesti läbi värvi puidu pooridesse. Väljakuivamine on raskendatud ja niiskes puidus hakkavad arenema mädanikseened.

Kasuta värvisüsteemi

Kauplustes on suur valik erinevaid värvitüüpe ja valida tuleb ka erinevate värvitootjate vahel. Tähtis on, et kruntvärv, vahevärv ja viimistlusvärv sobiksid üksteisega kokku. Seepärast kasuta mõnda värvitootjate pakutavatest värvisüsteemidest ja ära kombineeri teiste süsteemidega.

Kõige kindlam on kasutada sama värvitüüpi, millega on laudis varem värvitud. Kui on linaõlivärv, kasuta linaõlivärvi, kui on lateksvärv, jätka sellega. Vali mõni tuntud ja läbiproovitud värvitüüp, sest uudistooteid tuleb sinul katsetada ja need ei pruugi turule jääda.

Mis on värvipurgis?

Värvi valides ei pruugi alati olla määrav liitri hind. Saadaval on erineva sisuga tooted. Tihti tuleb kallist hinda maksta ka värvisse segatud vee, lihtsate täiteainete või tervist ja keskkonda kahjustavate lahustite eest. Purgis on värv kasutamiseks valmis, kuid lisandid täidavad kaalu ja mahtu. Lahusti ülesandeks on anda värvile sobilik viskoossus – teha värv vedelaks ja seejärel aurustuda. Alküüdõlivärvi purgis võib lahustit olla isegi pool. Mida suurem kuivainekaal ja sideainesisaldus värvis, seda kvaliteetsem värv. Kuivaine on see osa värvist, mis jääb pinnale, kui lahusti on aurustunud ja värv kuivanud. Odav värv võib olla vilets panus nii keskkonnale kui ka rahakotile.

Kaitse ennast ja loodust

Tänapäeval kasutatakse värvi väga palju. Keemilisi aineid sisaldavate toodetega kaasneb risk inimeste tervisele. Lahustid on lenduvad ained ja satuvad sissehingamisel kergesti verre, mürgised ained imenduvad organismi ka naha kaudu.

Enamus kaasaegseid maalrivärve sisaldavad aineid, mille kahjulikkusest ei tea me eriti midagi. Uurimised on selgitanud, et ka näiliselt ohutud veepõhjalised värvid sisaldavad mürgiseid lisandeid, mida värvipurgile ei märgita. Selleks, et värv purgis säiliks ja oleks kasutatav, lisatakse konserveerimisaineid, konsistentsi ja kuivamist parandavaid aineid jne – esineb kuni 40 erinevat nimetus lisandeid.

Kaitse end ja kasuta maalritöödel õiget riietust ning kaitsevahendeid: pikki pükse, pikkade varrukatega pluusi, kaitsvaid jalanõusid, kummikindaid, mütsi. Vajadusel veel kaitseprille ja sobiliku filtriga näomaski. Ventilatsioon peab alati olema hea!

Keemilised ained avaldavad mõju ka loodusele. Samas peame teadma, kuidas tooteid valmistatakse ja mis juhtub nende lagunemisel. Alles siis saame nende mõju objektiivselt hinnata. Näiteks on veepõhjaliste värvide koostises olevate plastide tootmine seotud keskkonda kahjustava naftatööstusega ja seega ei saa neid värve pidada keskkonnasõbralikeks.

Avaldatud ajakirjas "Kodukiri" 3/04

<<ARTIKLID