|
Lume sulamise ajal tekib
lühikese aja jooksul palju vett, mis otsib teed allavoolu poole.
Külmunud maapinnal lumevallide ja jää vahel võivad kalded suunata vee
hoone poole, mistõttu tekib konstruktsioonides ebaloomulikult suur
niiskuskoormus. Lumi tuleb hoonest eemale lükata ja pidevalt kontrollida,
et sulavesi ei voolaks vundamendi suunas.
Rõhtsate konstruktsioonide
pinnal leiab vesi kiiresti tee vuukidesse ja pragudesse, mis võivad
jäätudes laguneda või suureneda ning tulemuseks on raskesti
lokaliseeritav leke.
Lumekihi paksus muutub
ilmastiku mõjul - vajub kokku, sulab ja aurustub. Sellega seoses muutub
ka lume kaal ja veesisaldus. Värskelt sadanud lume kaal võib olla 30-100
kg/m3. See tähendab, et 10 cm värsket lund on võrdne 3-10 mm vihmaga.
Kokku vajunud lume kaal võib olla 200-300 kg/m3, kevadine lumi
sulamise ajal aga kaaluda koguni kuni 400 kg/m3.
Tavalise viilkatusega
maja konstruktsioonid kannatavad koormust keskmiselt 150 kg/m2. Sellele
vastab umbes pool meetrit vana lund või 40 cm märga lund. Suurest
lumekoormusest annavad märku aknad ja uksed, mis ei taha enam
korralikult lahti-kinni käia. Võivad tekkida ka konstruktsioonide
vajumistega kaasnevad helid. Katuste sisselangemise põhjuseks on
tavaliselt konstruktsioonivead või hooldamatusest tekkinud kahjustused.
Lamekatuste puhul tuleks lumi enne sula igal juhul eemaldada.
Talviste suurte
temperatuurikõikumistega tekivad tavaliselt katustel ka jääpurikad ja
lumevaringud. Üks poolemeetrine jääpurikas võib kaaluda kuni kaks kilo,
meetrine kuni kakskümmend kilo. Kahekorruselise maja räästast
langeva jääpurika kiirus on umbes 25 km/h, kolmekorruselise räästast
langeval purikal umbes 50 km/h.
Katuselt alla varisev
lumi libiseb kõigepealt veidi allapoole, saab siis hoo sisse ja maandub
katuse kalde suunas hoonest eemal. Lumevaring võib tekkida kiiresti ja
ootamatult.
Lumi ja jää võivad
vigastada vihmaveerenne ja -torusid. Need tuleb esimesel
võimalusel paigale sättida või parandada.
Jääpurikad ja
lumevaringud on ohtlikud nii inimestele kui ka neid tabanud esemetele ja
konstruktsioonidele. Majaomanik on kohustatud ohud õigeaegselt
likvideerima.
Katuselt lume
rookimisel
- järgi kõrgustes
töötamise ohutusreegleid
- varusta töötamise
tsoon maapinnal selgete hoiatusmärkidega
- jälgi lume
teekonda katuselt maapinnale
- ära viska lund allpool olevaile väiksematele katustele
ega muudele konstruktsioonidele, lumevaringu ohus kindlusta
varikatused altpoolt tugedega
- alusta lume
kühveldamist katuseharja juures, nii väldid riski, et allalibisev
lumi sind enda alla matab
- puhasta katus
ühtlaselt - ebaühtlased koormused võivad konstruktsioone kahjustada
- kasuta labidat ja
töövõtteid, mis ei vigasta katusekatet
|
