|
Maja, mis täidab kõik julged unistused, tuleb kas ise ehitada või üles
leida, arvab Lea Täheväli Stroh, kellel on vanade majadega töökogemust
30 aastat. Vanaonu majal on oma rütm ja keel, mis tuleks sellisena
säilitada.
Vanasti ehitati maja igaveseks.
Lastele ja lastelastele mõeldes. Valiti metsast puud välja, langetati
kindlal ajal, kuivatati. Inimestel oli aega pühendunult ehitada.
Majakarp seisis aasta või paar niisama ja praod olid isegi soovitatavad:
näitasid, et konstruktsioonides on vajumised ära toimunud.
Traditsiooniline lubimört ja esivanematelt päritud värviretseptid juba
alt ei vedanud. Tänapäeva ehitaja enamasti vilistab ootamisele ja
arupidamisele. Metsa langetatakse ka suvel, kui mahlad puus ning
kuivatamine käib samuti siuh - säuh. Uusi ehitusmaterjalegi laseb tootja
majaomanikul ja ehitajal katsetada, need on aina erinevamad
harjumuspärastest. Kui ostja reklaamitud materjali peale mõne aja pärast
kaevata tahaks, on tootjafirma juba turult kadunud.
Need, kes saavad pärandusena vana
maja, tahavad tavaliselt kõik head mõtted ja ajakirjades nähtud ideed
teoks teha. Pole siis ime, kui noor ja hoogne pärija võtab hakatuseks
kandvad seinad vahelt maha, ostab väikese varu ehitusmaterjale ja
mõistab siis äkki, et jõud
ei käi üle ja raha on ka otsas. Mis muud kui toed alla ja maja müüki.
Töö endisaegse hoone kallal osutub
tavaliselt arvatust raskemaks ja kulukamaks ka kõike ise tehes. Kui aga
suhtumist muuta ja olemasolev maksimaalselt ära kasutada, saab kergemalt
läbi. Kapitaalne euroremont end ei õigusta, see on mõttetult kallis ja
hävitab maja olemuse. Kui tulevane kodu algsel kujul omanikule ei
meeldi, tuleks otsida sobivam.
SAAGE MAJAGA SÕBRAKS
Igal majal on oma lugu. Mida
rohkem te seda mõistma õpite, seda kodusemalt end tunnete. Uus omanik
võiks enne ümberkorraldusi majas pisut olla ja elada. Mõne aja pärast
hakkab ta tajuma maja vajadusi ja teeb siis parandusi sammhaaval ja
austusega.
Teie silma all on maja ajalugu,
koguge see kokku. Uurige välja ja pange kirja, millega hoonet on varem
värvitud. Märkige üles, mis parandusi on eelkäijad teinud ja mida
muutsite ise. Kui vanu tapeete ei ole võimalik alles jätta,
püüdke need dateerida ja tehke oma maja tapeedialbum.
TEHKE PARANDUSI TÄHTSUSE JÄRJEKORRAS
Tore on saada kõik uueks ja ilusaks
ühekorraga. Sel juhul aga otsustate tavaliselt odavamate materjalide
kasuks. Mõne aja pärast selgub, et kujutlus “kõik valmis, nüüd muudkui
elame” oli petlik. Maja laguneb mitmest kandist korraga. Rootsis tehakse
hooldustööde plaan 20 aastaks. Nii saab asjad ette võtta tähtsuse
järjekorras ja kulutusi aegsasti planeerida. Kõike korraga välja
lammutades läheb kaduma ka maja ajalugu, seda ei ole aga enam kunagi
võimalik taastada.
“Kõik vana välja ja kaasaegne
asemele” pole Lea Täheväli Stroh arvates just parim juhtlause. Vanad
rikkumata talad ja kuiv surnud puit on toorest puust etemad. Samuti saab
lubikrohvi pärast jahvatamist uuesti kasutada. Siis, kui vanad palgid
kord juba lõkkesse tassitud ja uued lauad seinas kõverasse kisuvad, on
hilja kahetseda.
Sisse kolides on, mõistagi, kõige
kiirem WC ja vannitoaga, ent mitte nii kiire, et neid läbimõtlemata
paika panna.” Juba õpetaja Laur ütles Tootsile, et kui tervet rehkendust
ei jõua, tee pool, aga tee hästi. Kui kõiki fassaade korraga värvida ei
jõua, värvige üksainus, aga tehke korralikult. Kui kõiki aknaid korda
teha ei jaksa, alustage lõunapoolsetest,” õpetab Lea.
KATUS JA RENNID KÕIGEPEALT
Kui katus ja vihmaveerennid on
terved, ei jää ka maja haigeks.
Vihmaga on just paras maja tervist
kontrollida. Märjad laigud fassaadil näitavad kätte kohad, kust katus
läbi laseb või vihmaveetoru kohendamist vajab. Vihma lakates saab uuesti
testida, maja haiged kohad püsivad kaua märjad. Tegutseda tuleb kohe. Ei
maksa mõelda, et kogun raha ja vahetan kogu katuse või rennid korraga
välja. Iga vihmaga kahjustus areneb. Väikest asja on hoopis lihtsam
korda ajada. Renni on ehk puulehed ummistanud või on lumi selle paigast
lükanud, aga sein hakkab lagunema. Kahest lauast kokkulöödud ajutine
renn ei tee omanikule häbi, küll aga hoolimatus.
AKNAD
Endisaegsed aknaraamid on väärt
hoidmist ja taastamist. Raame tehti valitud puust, tüve keskosast ning
need peavad vastu 300 aastat. Kui aknaraam on terve, pole vaja seda
tingimata välja vahetada. Tehke vana aken korda. Proteesige, kust vaja.
Pange klaasidki tagasi, sest nüüdisaegsed klaasid on nii siledad, et
vanema maja aknad näivad tühjade aukudena.
Arvatakse, et akende kaudu tuleb
külm sisse ja sellepärast vajame tihedaid pakettaknaid. Liiga tihe aken
aga ei lase niiskust välja ja see koguneb seintesse. Külma vastu aitab,
kui takutada akende ümbrus ja tõmmata ööseks ette paksud kardinad. Kel
on alles aknaluugid, hinnaku neid, sest luugid vähendavad akna
soojuskadu 40 %. Ka rulookardin kahe akna vahel peegeldab soojust väga
hästi tagasi.
SOE KA UUE VÄLISVOODRITA
Puumajja tuleb külm sisse põranda
kaudu ja soe läheb välja läbi lae. Põrandat ja lage korralikult
soojustagegi. Päris kindel, et saepuruga täidetud sõrestiksein on aja
jooksul hõredaks vajunud. Lisasoojustuse ja uue välisvoodri asemel pane
saepuru juurde. Vanasti köeti ahjudega ja soe ahjualune hoidis ka
põrandaaluse kuiva ja sooja. Kui ikka on väga külm ja niiske elada, siis
soovitab Lea Täheväli Stroh ahjud tagasi ehitada. Nii jätate
maja välisilme samaks, kuid saate sooja tuppa.
ARMSAD VANAD ASJAD
Lea: “Aeg läheb edasi ja meie
muudkui uuendame. Oleme oma vanad majad moodsate materjalidega puruks
ehitanud. „Tasuks“ saame tehnilised probleemid, mis samuti
konstruktsioonidele liiga teevad. Kasutame materjale, mida on kogu
Euroopa täis ja ühel hetkel avastame, et
meie oma ehituskultuurist ei ole enam midagi alles. Las meie majad olla
meie omad – ehitatud puitu, tellist ja lubjakivi kasutades. Plastmassi
ja muid võltsmaterjale võime teiste juurde vaatama minna. Me vajame oma
vanu asju, oma kultuuri – see annab meile kindlustunde.“
Paljudele on nägemus niisugusest
kodust harjumatu, aga selle üle tasuks mõelda.
KUI MAJA VALMIS
Hea peremees teeb iga päev tiiru
ümber maja ja märkab muutusi. Leiab prao ja tahab teada põhjust.
Mõnikord tähendavad praod vaid seda, et maja on ära vajunud ja
deformatsioonid toimunud, seega ohutu.
Samas tasub kandekonstruktsiooni lähedal leitud
juuspeene prao arengut hoolega jälgida. Kui lihtsalt kätte võtta ja
vundamenti prao kohalt kindlustada, jääb ümbrus parandusest nõrgemaks ja
tekivad uued praod.
Lea usub, et kui majaomanik oma
varast tõsiselt hoolima hakkab, saab ka temast majatohter. Seniks aga
püüab Lea vanade majade mõistmisele omalt poolt kaasa aidata. Sügisel,
pärast lubjaseminaride turneed võib koduleheküljelt www.tapeedil.com abi
otsida.
” Kui
hoiame heas korras vanad majad, hoiame alles kultuuri. Ainult siis
teame, kes me oleme ja kust tuleme.”
Avaldatud
ajakirjas Kodukiri 09/2003 |