Vanasti ehitati maja igaveseks. Lastele ja lastelastele mõeldes. Valiti metsast puud välja, langetati  kindlal ajal, kuivatati. Inimestel oli aega pühendunult ehitada. Majakarp seisis aasta või paar niisama ja praod olid isegi soovitatavad: näitasid, et konstruktsioonides on vajumised ära toimunud. Traditsiooniline lubimört ja esivanematelt päritud värviretseptid juba alt ei vedanud. Tänapäeva ehitaja enamasti vilistab ootamisele ja arupidamisele. Metsa langetatakse ka suvel, kui mahlad puus ning kuivatamine käib samuti siuh - säuh. Uusi ehitusmaterjalegi laseb tootja majaomanikul ja ehitajal katsetada, need on aina erinevamad harjumuspärastest. Kui ostja reklaamitud materjali peale mõne aja pärast kaevata tahaks, on tootjafirma juba turult kadunud.

Need, kes saavad pärandusena vana maja, tahavad tavaliselt kõik head mõtted ja ajakirjades nähtud ideed teoks teha. Pole siis ime, kui noor ja  hoogne pärija võtab hakatuseks kandvad seinad vahelt maha, ostab väikese varu ehitusmaterjale ja mõistab siis äkki, et jõud ei käi üle ja raha on ka otsas. Mis muud kui toed alla ja maja müüki.

Töö endisaegse hoone kallal osutub tavaliselt arvatust raskemaks ja kulukamaks ka kõike ise tehes. Kui aga suhtumist muuta ja olemasolev maksimaalselt ära kasutada, saab kergemalt läbi. Kapitaalne euroremont end ei õigusta, see on mõttetult kallis ja hävitab maja olemuse. Kui tulevane kodu algsel kujul omanikule ei meeldi, tuleks otsida sobivam.

Igal majal on oma lugu. Mida  rohkem te seda mõistma õpite, seda kodusemalt end tunnete. Uus omanik võiks enne ümberkorraldusi majas pisut olla ja elada. Mõne aja pärast hakkab ta tajuma maja vajadusi ja teeb siis parandusi sammhaaval ja austusega.

Teie silma all on maja ajalugu, koguge see kokku. Uurige välja ja pange kirja, millega hoonet on varem värvitud. Märkige üles, mis parandusi on eelkäijad teinud ja mida muutsite ise. Kui vanu tapeete ei ole võimalik alles jätta, püüdke need dateerida ja tehke oma maja tapeedialbum.

Tore on saada kõik uueks ja ilusaks ühekorraga. Sel juhul aga otsustate tavaliselt odavamate materjalide kasuks. Mõne aja pärast selgub, et kujutlus “kõik valmis, nüüd muudkui elame” oli petlik. Maja laguneb mitmest kandist korraga. Rootsis tehakse hooldustööde plaan 20 aastaks. Nii saab asjad ette võtta tähtsuse järjekorras ja kulutusi aegsasti planeerida. Kõike korraga välja lammutades läheb kaduma ka maja ajalugu, seda ei ole aga enam kunagi võimalik taastada.

“Kõik vana välja ja kaasaegne asemele” pole Lea Täheväli Stroh arvates just parim juhtlause. Vanad rikkumata talad ja kuiv surnud puit on toorest puust etemad. Samuti saab lubikrohvi pärast jahvatamist uuesti kasutada. Siis, kui vanad palgid kord juba lõkkesse tassitud ja uued lauad seinas kõverasse kisuvad, on hilja kahetseda.

Sisse kolides on, mõistagi, kõige kiirem WC ja vannitoaga, ent mitte nii kiire, et neid läbimõtlemata paika panna.” Juba õpetaja Laur ütles Tootsile, et kui tervet rehkendust ei jõua, tee pool, aga tee hästi. Kui kõiki fassaade korraga värvida ei jõua, värvige üksainus, aga tehke korralikult. Kui kõiki aknaid korda teha ei jaksa, alustage lõunapoolsetest,” õpetab Lea.

Kui katus ja vihmaveerennid on terved, ei jää ka maja haigeks.

Vihmaga on just paras maja tervist kontrollida. Märjad laigud fassaadil näitavad kätte kohad, kust katus läbi laseb või vihmaveetoru kohendamist vajab. Vihma lakates saab uuesti testida, maja haiged kohad püsivad kaua märjad. Tegutseda tuleb kohe. Ei maksa mõelda, et kogun raha ja vahetan kogu katuse või rennid korraga välja. Iga vihmaga kahjustus areneb. Väikest asja on hoopis lihtsam korda ajada. Renni on ehk puulehed ummistanud või on lumi selle paigast lükanud, aga sein hakkab lagunema. Kahest lauast kokkulöödud ajutine renn ei tee omanikule häbi, küll aga hoolimatus.

Endisaegsed aknaraamid on väärt hoidmist ja taastamist. Raame tehti valitud puust, tüve keskosast ning need peavad vastu  300 aastat. Kui aknaraam on terve, pole vaja seda tingimata välja vahetada. Tehke vana aken korda. Proteesige, kust vaja. Pange klaasidki tagasi, sest nüüdisaegsed klaasid on nii siledad, et vanema maja aknad näivad tühjade aukudena.

Arvatakse, et akende kaudu tuleb külm sisse ja sellepärast vajame tihedaid  pakettaknaid. Liiga tihe aken aga ei lase niiskust välja ja see koguneb seintesse. Külma vastu aitab, kui takutada akende ümbrus ja tõmmata ööseks ette paksud kardinad. Kel on alles aknaluugid, hinnaku neid, sest luugid vähendavad akna soojuskadu 40 %. Ka rulookardin kahe akna vahel peegeldab soojust väga hästi tagasi.

Puumajja tuleb külm sisse põranda kaudu ja soe läheb välja läbi lae. Põrandat ja lage korralikult soojustagegi. Päris kindel, et saepuruga täidetud sõrestiksein on aja jooksul hõredaks vajunud. Lisasoojustuse ja uue välisvoodri asemel pane saepuru juurde. Vanasti köeti ahjudega ja soe ahjualune hoidis ka põrandaaluse kuiva ja sooja. Kui ikka on väga külm ja niiske elada, siis soovitab Lea Täheväli Stroh ahjud tagasi ehitada. Nii jätate maja välisilme samaks, kuid saate sooja tuppa.

Lea: “Aeg läheb edasi ja meie muudkui uuendame. Oleme oma vanad majad moodsate materjalidega puruks ehitanud. „Tasuks“ saame tehnilised probleemid, mis samuti konstruktsioonidele liiga teevad. Kasutame materjale, mida on kogu Euroopa täis ja ühel hetkel avastame, et meie oma ehituskultuurist ei ole enam midagi alles. Las meie majad olla meie omad  – ehitatud puitu, tellist ja lubjakivi kasutades. Plastmassi ja muid võltsmaterjale võime teiste juurde vaatama minna. Me vajame oma vanu asju, oma kultuuri – see annab meile kindlustunde.“

Paljudele on nägemus niisugusest kodust harjumatu, aga selle üle tasuks mõelda.

Hea peremees teeb iga päev tiiru ümber maja ja märkab muutusi. Leiab prao ja tahab teada põhjust. Mõnikord tähendavad praod vaid seda, et maja on ära vajunud ja deformatsioonid toimunud, seega ohutu. Samas tasub kandekonstruktsiooni lähedal leitud juuspeene prao arengut hoolega jälgida. Kui lihtsalt kätte võtta ja vundamenti prao kohalt kindlustada, jääb ümbrus parandusest nõrgemaks ja tekivad uued praod.

Lea usub, et kui majaomanik oma varast tõsiselt hoolima hakkab, saab ka temast majatohter. Seniks aga püüab Lea vanade majade mõistmisele omalt poolt kaasa aidata. Sügisel, pärast lubjaseminaride turneed võib koduleheküljelt www.tapeedil.com abi otsida.