 |
Kliki pildid suuremaks |
Niiskus põhjustab
probleeme nii vanades kui uutes majades. Niiskuskahjustuste põhjused on
üldiselt lihtsad, kuid tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad ja
kulukad parandada.
Hoonete niiskuskahjustuste
all mõeldakse liigniiskusest põhjustatud hallitust ja mädanikku, värvi
ja krohvi koorumist, roostet, halvenenud soojapidavust, külmakahjustusi
jms. Niiskusega on seotud ka mõned terviseohud: hallitus võib põhjustada
allergiat, mikroorganismid armastavad niiskust ja kaasaegsetest
ehitusmaterjalidest eraldub niiskuse toimel rohkem saasteaineid.
Tundub kummaline, et me ei
ole oma pikaajalise ehitamise juures õppinud vältima veest tingitud
kahjustusi. Ehitamine on muutunud nii keeruliseks, et ilma spetsiaalse
koolituseta enam hakkama ei saa. Konstruktsioonides kasutatakse uusi
materjale, mille omadusi ja sobivust ei ole piisavalt kontrollitud.
Materjalid, mis sobivad uute majade ehitamiseks ei pruugi sobida vanade
konstruktsioonide parandamiseks ja täiendamiseks.
Muutunud on ka meie
elukombed. Me kasutame ruumides vett rohkem kui varem. Neljaliikmeline
perekond võib toota toiduvalmistamise, pesemise, kuivatamise ja
lihtsalt ruumides viibimisega kuni 12 liitrit veeauru ööpäevas. See
peab majast välja pääsema. Samas on energia kokkuhoiu eesmärgil
tihendatud hoonete konstruktsioone ja vähendatud ventilatsiooni.
Peamiseks
niiskuskahjustuste põhjuseks on siiski lohakus ja peremehetunde
puudumine. Muidugi on puudu ka rahast, kuid räästarennide
puhastamiseks ja vihmaveetorude paikasättimiseks on vaja eelkõige
peremehetunnet.
Tihti lükatakse vigastuse
või kahjustuse parandamist edasi mõttega, et kogu katus või laudis
tuleb nagunii välja vahetada ja kohtparandused ei tasu end ära.
Tasuvad küll! Iga veepiisk, mis satub katkisesse konstruktsiooni või
tekitab muul viisil liigniiskust, võib üsna kiiresti põhjustada väga
ulatuslikke kahjustusi. Ajutisi parandusi ja lappimisi ei maksa häbeneda,
küll aga vigastusi ja nende arenemise võimalusi.
Kõiki niiskuskahjustuste
põhjusi ei ole võimalik kohe avastada. Suuremale osale saab siiski
kiiresti jälile, kui vihmase ilmaga vee teekonda kõigil hooneosadel jälgida.
Vesi peab saama takistamatult konstruktsioonidelt maha voolata ja
suunduma hoonest võimalikult kaugele.
Iseenesest ei ole ükski
vihmasadu ohtlik, sest traditsiooniliselt ehitame me oma maju nii,
et konstruktsioonid saaksid pärast märgumist kiiresti kuivada. Kui aga
mõni koht saab konstruktsioonivea või vigastuse tõttu rohkem märjaks,
siis võtab ka kuivamine rohkem aega. Niiskes miljöös ja sobiva
temperatuuri korral hakkavad kohe arenema hallitus- ja mädanikseened,
mille eoseid on kõikjal. Märg laik lihtsustab vea avastamist.
Niisugune detektiivitöö
ja probleemide kiire lahendamine aitavad vältida kulukaid tagajärgi.
Ja see on peremehele kohane tegu!
Lea Stroh
28.05.2001
|
