|
Praod vana maja seinas on loomulik nähtus.
Need tunnistavad, et pinged on konstruktsioonides järele andnud ja seepärast
võib pragude tekkimist lausa soovida. Vanasti oli aega ehitada ja siis
lasti konstruktsioonidel kõik kuivamised, vajumised ja pragunemised
enne viimistlustöid ilmsiks tulla. Osa pragudest kuulub materjali
iseloomu juurde ja neil lasti rahumeeles olla.
Maja on tervik ja pragude tekkimist
tuleb samuti terviklikult käsitleda. Nende analüüsimisel on tarvis
tunda hoone ajaloos toimunud ümberehitusi ja muudatusi. Mõned praod võivad
olla väga vanad, osa võis tekkida eelmise ümberehituse järel ja need
on ammu oma aktuaalsuse kaotanud. Samas on ilmunud mõned uued praod.
Kui kõiki pragusid samaaegselt vaadelda, võib olukord tunduda
katastroofiline ja ette võetakse tohutud kindlustustööd. Tulemuseks
on uued pinged ja uued praod.
Vanade majade puhul on vaja selgitada
piir, kui palju konstruktsioonid võivad deformeeruda. Kui nõuded on kõrged,
on ka pragude likvideerimine ja kindlustustööd kulukad ning võib
arvata, et konstruktsioonid tehakse liiga tugevateks. Me peaksime õppima
taluma kõverusi ja vajumisi ning käsitlema seda kui vanade hoonete
loomulikku olekut ja käitumist. Neid ei maksa häbeneda, sest vana maja
on nagu inimene, kellel on õigus vananeda ja kortsuliseks muutuda.
Oluline ei ole pragude suurus, vaid
nende tekkimise koht ja põhjus. Mõni vana ja lai pragu vundamendis võib
olla täiesti ohutu, kuid imepeen värske pragu kandetalas võib
seevastu osutuda väga ohtlikuks. Seepärast peab tundma kõiki hoone
"skeletiga" toimunud muudatusi ja oskama vanu seismajäänud
pragusid uutest eristada.
Sama tähtis on osata kindlaks määrata
pragunemise põhjusi. Alati ei pruugi põhjus olla vundamendis. Näiteks
võib mõnes konstruktsioonis olla koormus liiga suur ja probleem
laheneb, kui hajutada seda talade vekseldamisega.
 |
|
Kivimaja
fassaadile tekkinud pragude
suuna järgi saab kindlaks määrata vundamendi vajumise asukoha
. |
Enne keeruliste ja kulukate vundamendi
kindlustustööde tegemist peab pragunemise põhjus olema selge. Kunagi
ei tasu loota, et vundamendi avamisega tuleb ka probleemi põhjus nähtavale.
Selle asemel võib kaevamisega ohustada hoopis vundamendi stabiilsust. Võibolla
on vajumine peatunud ja probleemi lahendamiseks piisab akende-uste hööveldamisest.
Kui vundamendi osaline kindlustamine on
möödapääsmatu, siis tuleb meeles pidada, et tugev koht koondab
endale suurema koormuse. Tugeva ja nõrga vahele tekivad praod ja kokkuvõttes
võib hoone tehniline olukord halveneda.
Ümber- ja juurdeehituste puhul on
ootuspärane, et esimestel aastatel tekib peamiselt
viimistlusmaterjalidesse palju pragusid. Materjalid kuivavad ja
konstruktsioonides tekivad väiksemad vajumised, eriti
puitkonstruktsioonides. Praod võivad ilmuda ka erinevate materjalide ühenduskohtadesse.
Niisugused deformatsioonid enamasti hoone
stabiilsust ei ohusta. Pragude vältimiseks tuleb kasutada kuiva
ehituspuitu või lasta konstruktsioonidel enne viimistlusmaterjalidega
katmist korralikult kuivada ja vajuda.
Lea Stroh
21.01.2002
|
