| |
 |
|
Kliki pilt
suuremaks |
Rooma Colosseum, Ateena
Akropol, Põhjamaade ruunikivid, Euroopa katedraalid ja Eesti keskaegsed
kirikud, portaalid ja fassaadid Florenses, Prahas ja Tallinna vanalinnas
– kõigil neil on üks ühine tunnus: need lagunevad kiires tempos. Hävimisohus
ei ole ainult väikesed kujukesed ja monumendid, vaid kogu meie
kultuuripärand.
Mis fassaade, hooneid
ja mälestusmärke siis hävitab? Kõigepealt muidugi loomulik
lagunemisprotsess - erosioon, mida põhjustavad vihm, õhuniiskus,
temperatuurikõikumised ja päikesekiirgus. Kuid tänapäeval on
lisandunud suurel hulgal saasteained, mis seda loomulikku
lagunemisprotsessi kiirendavad.
Teatavasti avaldab
suurenev õhusaaste mõju kõigele: inimestele, loomadele, loodusele,
hoonetele ja monumentidele. Loodusel on võime teatud piirides taastuda,
kuid oma näo kaotanud skulptuurid ei saa seda enam iialgi tagasi.
Paljud lagunemist põhjustavatest
ainetest esinevad õhus loomulikult, kuid tööstuse arenedes ja
rahvastiku suurenedes on ka nende ainete hulk tunduvalt suurenenud. Näiteks
satub loodusesse normaalsel teel üle 50 miljoni tonni väävlit aastas,
inimtegevuse tagajärjel aga tuleb 80 miljonit tonni lisaks ja see on
juba liiast. Mõned ained, näiteks freoonid, poleks aga kunagi sattunud
õhku reostama, kui inimene poleks neid ise valmistama hakanud.
Põhiline osa saastest
tuleb korstnatest ja autode heitgaasitorudest, mis siis mürgiste
gaaside või aineosakestena meid ümbritsevad või happevihmadena kaela
sajavad. Erinevate saasteainete koosmõjul tekivad nn sünergilised
efektid, kus lagunemisprotsess toimub tunduvalt kiiremini, kui üksikute
ainete toimel. Nii lagundab vääveldioksiid lubjarikkaid kivimeid kümme
korda kiiremini, kui õhus on ka lämmastikoksiide.
Saasteainete
lagundav toime
Juba ammu märgati, et
kõrge vääveldioksiidisisalduse ja lupja sisaldavate kivimite ning
skulptuuride suurenenud kahjustuste vahel on seos. Lubjakivi, liivakivi
ja marmor koosnevad sideainega seotud väikestest mineraaliteradest.
Sideaine reageerib ja laguneb võõraine, vääveldioksiidi toimel.
Selle tagajärjel kaotab kivim oma tugevuse ja muutub pulbritaoliseks
kipsiks.
Ei kahjustu ainult
"pehmed" kivimid nagu lubjakivi, liivakivi ja marmor, vaid ka
graniit ja gneiss lagunevad hapete mõjul kiiremini. Ka kõigil välisõhu
käes olevatel metallidel on lagunemise tunnused. Metallesemete
roostetamisel moodustuvad metallisoolad, mis on suuremal või vähemal määral
poorsed. Metall "lahustub". Korrodeerumiseks on tarvis vett ja
kui õhus on ka lämmastikku ning väävlit, siis toimub
lagunemine kiiremini.
Kui
vastupidav on paber?
Terves maailmas on
arhiivid ja raamatukogud hävimas. Nagu kõik orgaanilised materjalid,
vananeb ka paber loomulikul teel. Paberile tekib kuldpruun värv ja see
muutub happelisemaks. Happelises miljöös muutuvad tselluloosi
molekuliahelad keemiliselt, need purunevad ja lühenevad. Sellega seoses
muutuvad paberi kiud jäigemaks ja hapramaks ning purunevad kergesti.
Paberi lagunemist mõjutavad veel mitmed tegurid. Soojus, niiskus ja
valgus põhjustavad protsessid, mida omakorda kiirendavad õhus leiduvad
saasteained, peamiselt vääveldioksiid.
Tulevik?
Meie kultuuriväärtused
on ohu ees, mis on suurem kui möödunud sajandi sõjad kokku. Kui
õhusaaste ei vähene ja võimalused kahjustuste ennetamiseks ei
suurene, võime mõne aastakümne jooksul näha, kuidas suured
monumendid, ehitised, skulptuurid, arhiivimaterjalid, nahad, tekstiilid,
maalitud klaas, muinasjäänused - meie kultuurivarad me endi silme all
pöördumatult hävivad.
Lea Stroh
01.03.2000
|
|
