Teadmiste ülekandmine Eestisse:

EHITUSHOOLDUS  TRADITSIOONILISTE  MATERJALIDEGA

Taust

Rootsi riik on osalenud väga aktiivselt Läänemere äärsete riikide säästliku majanduselu arendamisel. Alates Eesti taasiseseisvumisest on Rootsi osutanud ka Eestile märkimisväärset tähelepanu ning ulatuslikku majandusabi.

Pidades silmas Läänemereregiooni arengu tähtsust Rootsi enda majanduskasvu kiirendamisel ning tööhõive suurendamisel, otsustas Rootsi parlament 1996. aastal eraldada erinevateks koostööprojektideks ja kontaktide loomiseks 1 miljard Rootsi krooni ( nn Läänemeremiljard I ). Eestile langes sellest 18%. 1998. aastal eraldati teine miljard krooni, millega tahetakse täiendavalt stimuleerida regiooni riikidevahelist  majanduse ja kaubanduse arengut ning luua võimalused tulevaste äriprojektide edukaks läbiviimiseks.

Rootsi Ettevõtluse Arendusamet NUTEK sai vahendid ja ülesandeks toetada programmi “Baltic 21 Industry” kaudu koostööprojekte, mis aitaksid luua regioonis uusi ärivõimalusi ja samas edendada ka keskkonna- ning töökaitsealaseid ettevõtmisi.

Seoses sellega valmistasid Rootsi väikeettevõtjad Knut Åkesson ja Lea Täheväli Stroh 2002. a. kevadel ette projekti “Teadmiste ülekandmine Eestisse: Ehitushooldus traditsiooniliste materjalidega”  ja esitasid NUTEK-ile taotluse selle finantseerimiseks. NUTEK rahuldas taotluse ja otsustas toetada projekti 50% ulatuses. Projekti teise poole finantseerimiseks kaasati hulgaliselt teisi sponsoreid nii Rootsist kui ka Eestist.

Projekti eesmärk

Projekti peaeesmärgiks oli Rootsi kogemuste abil elustada nõukogude ajal kaduma läinud ehitushoolduseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Traditsioonilist ehitusmaterjali lupja ja selle kasutamist käsitlevate seminaride kaudu juhiti tähelepanu vanemale hoonestusele kui ressursile ja traditsiooniliste konstruktsioonide ning meetodite kasutamise vajalikkusele ehitushoolduses.

Projekti eesmärgiks oli veel:

• stimuleerida Eestile iseloomulike traditsiooniliste ehitusmaterjalide ja meetodite kasutamist

• osutada tähelepanu  töökaitsele ja isiklike kaitsevahendite kasutamisele ehituses

• aidata kaasa ehitushoolduseks vajalike tööriistade ja traditsiooniliste materjalide turu arendamisele

• aidata kaasa Eesti ja Rootsi vaheliste kontaktide ja ärisuhete arengule

• aidata kaasa EL programmide kaudu rahastatavatele projektide ja koostööpartnerite leidmisel

• ankeetküsitluse abil selgitada ehitushooldusega seotud probleeme ja nende lahendamise teid

Projekti organisatsioon

Projekti teema oli valitud selle algatajate erialast lähtuvalt.

Projekti omanik ja lektor Knut Åkesson  on ligi 40 aastase staažiga Rootsi ehitusinsener ja ehitushoolde konsultant. Knuti firma ECS-Teknik AB tegeleb intensiivselt ka ehitushoolduse metoodikate arendamise ja koolitusega (peamiselt ehituslubi).

Projektijuht, lektor ja tõlk Lea Täheväli Stroh ( FIE StrohKonsult ) on tehnik-arhitekt, renoveerimise ja ehitushoolduse alast staaži 30 aastat, sellest 23 aastat Eestis. Erialane täienduskoolitus pärineb Rootsist.

Projekti koostööpartneriteks ja organisaatoriteks Eestis olid Tallinna Restaureerimiskool, As Restor, As Limex, As Segumeister ja OÜ Majatohter.

Projekti ülesehitus

Projekt koosnes seitsmest osast:

1. Eeltööd ja sissejuhatus
Eeltööd sisaldasid projekti koostamiseks vajaliku info kogumist ja kontaktide loomist. Lubjateemalistest seminaridest osavõtuks registreerus ligi 600 huvilist. Sissejuhatusena toimus 2002.a. suvel projekti ettevalmistusega seotud kontaktisikutele lubjaalane lühikursus Rootsis.

2. Ettevalmistustööd
Ettevalmistustööde käigus analüüsiti Eesti lubjatootmise tehnoloogiat ja ehituslubja kvaliteeti, koguti andmeid tõlgitava õppematerjali Eesti oludele kohandamiseks ja tehti ettevalmistusi seminaride tehniliseks läbiviimiseks. As Segumeister hakkas Knut Åkessoni retsepti järgi valmistama traditsioonilist lubimörti 1:1.

3. Publikatsioonid
Eesti keelde tõlgiti Knut Åkessoni ja ECS-Teknik AB poolt koostatud õppematerjal, milleks on kaheksa ehituslupja ja fassaadide renoveerimist käsitlevat õppefilmi (kogupikkus ca 2,5 tundi), lubikrohvi ja -värvi kasutamise käsiraamat "Lubimört 1".

4. Spetsialistidele mõeldud lubjaseminar
27-le ehituslubja uurijale ja ehituseriala õpetajale suunatud  viiepäevane tasuta seminar sisaldas teoreetilisi ja praktilisi õppusi ning diskussioone teemaga seotud probleemide lahendamiseks. Lektorid olid Knut Åkesson ja Lea Täheväli Stroh.

5. Üldsusele mõeldud lubjaseminarid
Üle terve Eesti (16 kohas) viidi läbi 19 kahepäevast ja 3 ühepäevast tasuta seminari, mis lisaks lubjale käsitlesid ka ehitushooldusega seotud probleeme. Kahepäevased seminarid sisaldasid ka praktilist tööd lubimördi ja -värviga. Osavõtjad said tasuta lubikrohvi ja -värvi kasutamise käsiraamatu "Lubimört 1". Seminaridel osales kokku 473 huvilist. Lektorid olid Lea Täheväli Stroh, Knut Åkesson ja Hans Hedlund.

6. Ankeetküsitlus
Seminaridega seoses viidi läbi ankeetküsitlus, mille eesmärgiks oli saada hinnang projektile, selgitada välja ehitushooldusega seotud probleeme Eestis ja koguda informatsiooni Eesti-Rootsi kontaktide ja koostöö arendamiseks. 

7. Rootsi väikefirmad
Projektis osales kolmteist ehitushooldusega seotud Rootsi väikefirmat, kelle eesmärgiks oli leida kontakte ja võimalusi oma toodangu ning teenuste turustamiseks Eestis.

<<TAGASI