Sookured Hornborga järvel

Sookurg

Hornborga järv (Hornborgasjön) Lõuna-Rootsis on üks Euroopa tähtsamaid märgalasid, kus puhkab ja pesitseb palju erinevaid liike rändlinde.
Vaata kaarti.

Sookurgi on siia meelitanud ümberkaudsete piiritusevabrikute kartulipõllud. Põllule jäänud kartulid olid väsinud lindudele kosutavaks toiduks. Järve lõunakaldal asuvad mõisad kasvatasid siin kartulit juba 200 aastat tagasi. Viimane piiritusevabrik suleti  1970-ndate algul, kuid linnud tulevad endiselt siia. Tänapäeval toidetakse linde viljaga. Olenevalt lindude hulgast, kulub päevas 1-3 tonni ja kogu perioodi jooksul 75-100 tonni teri.

Esimesed sookured ilmuvad Hornborga järve juurde märtsi algul, pärast talvitumist Hispaanias. Suuremad parved tulevad märtsi lõpul. Aprilli keskel on Hornborga järve ääres umbes 10 000 sookurge. Osa pesitseb selle järve ääres, kuid suurem osa kurgedest lendab pärast paarinädalast puhkust edasi oma kindlatesse pesitsuspaikadesse üle kogu Rootsi.

Euroopa sookurg (ladina keeles Grus grus) meie suurim rändlind. See kaalub 4-7 kilo ja on ca 120 cm kõrge. Rändamise ajal võivad lennata 65-70 km tunnis. Isalinnu tiibade siruulatus on kuni 250 cm. Isas- ja emaslind on välimuselt sarnased, kuid emaslind on veidi väiksem. Sookured võivad elada 25-30 aastaseks.

Sookured elavad eluaegsete paaridena. Tihti näeb neid tantsimas. Tants tugevdab paari omavahelist sidet ja on peale paaritumisrituaali ka vastastikuse tähelepanu ja lugupidamise või ka lihtsalt rõõmu märgiks. Kõrgete hüpete, piruettide, noogutuste ja kummarduste juurde kuuluvad ka triumfihõisked. Tantsulust nakatab tihti ka teisi linde ja tuhandete paaride tantsides hõljub kogu kuremeri justkui tormi käes.

Loe lisaks: Hornborga järve looduskaitseala Hornborga Naturum.

<<TAGASI