| |
 |
|
Sookurg |
Hornborga
järv (Hornborgasjön)
Lõuna-Rootsis on üks Euroopa tähtsamaid märgalasid, kus puhkab ja
pesitseb palju erinevaid liike rändlinde.
Vaata
kaarti.
Sookurgi on siia meelitanud
ümberkaudsete piiritusevabrikute kartulipõllud. Põllule jäänud kartulid
olid väsinud lindudele kosutavaks toiduks. Järve lõunakaldal asuvad
mõisad kasvatasid siin kartulit juba 200 aastat tagasi. Viimane
piiritusevabrik suleti 1970-ndate algul,
kuid linnud tulevad endiselt siia. Tänapäeval toidetakse linde
viljaga. Olenevalt lindude hulgast, kulub päevas 1-3 tonni ja kogu
perioodi jooksul 75-100 tonni teri.
Esimesed sookured ilmuvad Hornborga
järve juurde märtsi algul,
pärast talvitumist Hispaanias. Suuremad parved tulevad märtsi lõpul. Aprilli keskel on Hornborga
järve ääres umbes 10 000 sookurge. Osa pesitseb selle järve ääres, kuid
suurem osa kurgedest
lendab pärast paarinädalast puhkust edasi oma
kindlatesse pesitsuspaikadesse üle kogu Rootsi.
Euroopa sookurg (ladina keeles
Grus grus) meie suurim rändlind.
See kaalub 4-7 kilo ja on ca 120 cm
kõrge. Rändamise ajal võivad lennata 65-70 km tunnis. Isalinnu tiibade
siruulatus on kuni 250 cm. Isas- ja emaslind on välimuselt sarnased,
kuid emaslind on veidi väiksem. Sookured võivad elada 25-30 aastaseks.
Sookured elavad eluaegsete
paaridena. Tihti näeb neid tantsimas. Tants tugevdab paari omavahelist
sidet ja on peale paaritumisrituaali ka vastastikuse tähelepanu ja
lugupidamise või ka lihtsalt rõõmu märgiks. Kõrgete hüpete, piruettide,
noogutuste ja kummarduste juurde kuuluvad ka triumfihõisked. Tantsulust
nakatab tihti ka teisi linde ja tuhandete paaride tantsides hõljub kogu
kuremeri justkui tormi käes.
|
 |
|
28.märtsil
2005 oli Hornborga järve ääres peale sookugede teri nokkimas
veel hallhaned, kanada haned, laululuiged, kühmnokk-luiged,
kiivitajad, metsvindid, sinikael-pardid, naerukajakad, hakid,
kuldnokad ja kanakullid.
|
Loe lisaks: Hornborga järve looduskaitseala
Hornborga Naturum.
|
|