|
Stockholmist
põhja pool olevat rannaala kutsuti ammustel aegadel Roden' iks või
Ro(d)slagen' iks.
Nende
sõnade esimene pool tuleb tõenäoliselt sõnast rodd, mis
rootsi keeles tähendab sõudmine. Vanasti oli Rootsimaa jagatud
väiksemateks piirkondadeks. Iga piirkond pidi saatma sõjalaevadele oma
meeskonna - skeppslag (laevkond). Rodslagen võiks siis eesti
keeles olla sõudkond.
Enamusel
selle kandi rootslastel oli mingi kontakt teisel pool Läänemerd
(Rootsis kutsutakse seda Idamereks!) asuvate piirkondadega. Rodslagen
oli lähtepunktiks ka mujalt tulnud laevadele. Kaubandussuhted Soome
lahe ja Laadoga järve ümbrusega tekkisid juba 8. sajandil. Sealsele
rahvale anti rootslaste poolt nimeks rus - need, kellega
Rodslagenist pärit kaupmehed äri ajasid. Täpsustuseks tuleks lisada,
et rootsi keeles hääldatakse o tähte tihti u-na (Rodslagen
loetakse Ruuslaagen).
Pikapeale
tekkisid suhted ka slaavi kõrgklassiga ja kogu Venemaad hakati
Rus-maaks kutsuma: Ryssland, Rossija.
Soomekeelne
Ruotsi ja eestikeelne Rootsi viitavad samale sõnatüvele.
Rodslagenist pärit rahvast kutsuti rootslasteks ja kogu nende maad
Rootsiks.
Vaata
kaarti |
