|
Vanema puitmaja
elanikul on võimalik iga kell oma kodumaja värvi muuta – kui aga tuju
tuleb! Selle peale võib hea mäluga naaber lahkelt meenutada, kuidas värv
majaseinal muudkui pragunes ja kuidas te kaks nädalat narmendavaid kohti
kraapisite.
Tõsi ta on -
mullitav, pragunev ja kooruv värvikiht on puitmaja omanikule üks häda ja
viletsus. Kohati teeb see nii suurt peavalu, et sunnib vana laudvoodrit
maha võtma ning uuega asendama, töömehed ja ehituspoed kiidavad mõttele
veel takka. Väärt puit aga rändab prügimäele kõigest sellepärast, et
vana värvi ei osatud maha võtta.
 |
Kas vana värv eemaldada või mitte? Vanu,
pakse ja pragunenud värvikihte ei ole mõtet üle värvida, sest
uus värv kaitseb pinda vaid lühikest aega ja hakkab varsti jälle
kooruma. Õigemini jätkub vana värvi lagunemine, sest aja jooksul
on nakkuvus halvenenud. Värvi vastupidavus sõltub kõige
alumisest kihist. |
Majatohter Lea
Täheväli Strohi teeb selline suundumus murelikuks, sest ikka ja jälle on
linnas näha, kuidas hea materjal kehvema vastu vahetatakse ja seinalt
mahakistud hinnalised lauad hunnikusse vedelema jäetakse.“Saja-aastastel
laudadel on enamasti palju parem kvaliteet kui tänapäevastel. Praegune
puit on tihti kiirelt kuivatatud, poorne, palju on oksakohti ja pehmet
maltspuitu. Vanad laiad voodrilauad on tihedad, vaigused, vastupidavad
ja väga väärtuslikud.“
Ometi võib
majaomanik leida end olukorrast, kus tema väärtuslikel laudadel lasub
mitu kihti eri tüüpi värve, nii et see kõik enam seinal püsida ei taha:
värv aina narmendab ja koorub ning isegi ülevärvimine on kõigest ajutise
iluravi. Kui tahta kõik värviprobleemid kõrvaldada, on ainus võimalus
värv tervenisti maha võtta.
Värvi saab
eemaldada liivapritsi, kemikaalide, kuumaõhupüstoli või
infrapunakiirguriga. Siiski,
Lea Täheväli Stroh liivapritsi või kemikaalidega värvi
kallale minna ei soovita.
 |
Liivaprits
lõhub puidu pinna lihtsalt ära. Kohe pärast värvi läbimist pühib see
minema ka pehmemad puiduosad ning järele jääb alpimaastikku meenutav
pind. |
|
Liivapritsiga puhastatud puidu pind meenutab alpimaastikku. |
Kemikaalid
kahjustavad nii meie tervist kui ka loodust. Iga värvitüüp vajab ka eri
lahustit, iga kiht tuleb eraldi maha kraapida ja kemikaale kulub suurtes
kogustes. Hiljem tuleb puit veel puhtaks pesta ning seejärel peaks
vooder vähemalt kuu aega kuivama. Akna all kasvanud sirelipõõsast olete
arvatavasti järgmiseks aastaks samuti ilma. Lisaks hakkab
puidupooridesse imbunud värvieemaldaja pikapeale ka uuele värvile
mõjuma.
Kuumaõhupüstol
on keskkonna seisukohast tunduvalt parem variant, kuid kõrge töökuumuse
tõttu võib see puidu pinda söestada. Pealegi kaob kuumaõhupüstoliga
tekitatud soojus puidust kiiresti ja nii saab korraga töödelda vaid
väikest lõiku, seda ühteaegu soojendades ja kraapides.
Praegustest
võimalustest peab Lea Täheväli Stroh parimaks infrapunakiirgurit.
Speedheateri (kiirkuumutaja) nime kandev aparaat ja infrapunakiirgusega
värvi eemaldamise meetod jõudsid Eestisse juba mõne aasta eest. Kiirgus
pehmendab ka aknakiti ja seepärast on Speedheatrit kasutatud peamiselt
akende remontimisel.
 |
Pea kaks kilo
kaaluvat aparaati on aga raske paigal hoida, kui näiteks seinalt või
laest värvi eemaldada. Seepärast Birger Ericson (nii selle aparaadi kui
ka meetodi leiutanud rootslane, firma Speedheater System AB omanik)
süsteemi täiendanud nii, et nüüd saab aparaati mööda puhastatavat pinda
nihutada ja vajalikku asendisse fikseerida. |
|
Spetsiaalsete konsoolide ja kinnituste abil on aparaadi
käsitsemine lihtne ja töö efektiivne.
Foto:
Speedheater System AB |
VÄRVIKIHID SULAVAD JA PUIT KUIVAB
Infrapunasoojus
tungib mõne millimeetri sügavusele puitu, samal ajal sulavad üles puidu
pinnal olevad värvikihid, mida on kerge puitu vigastamata maha kraapida.
Seejärel on pind puhas, seda ei ole vaja rohkem töödelda ja saab kohe
kruntvärvima hakata.
Speedheateri
töötemperatuur on 100-200°C (kuumaõhupüstolil 500-1000°C), kuid puidu
pinnal vaid 60-70°C. Sisetingimustes kulub kihi sulamiseks 30 sekundit,
väljas kuni 90 sekundit.
Soojus jääb
puidusse umbes 15 minutiks, võimaldades töödelda suuremaid pindu.
Kraapimise ajal soojendatakse juba järgmist pinda ja töö edeneb
kiiremini.
Infrapunakiirgus
kuivatab puidu niiskust ja sulatab vaigud pindmisse kihti, mis omakorda
takistab niiskuse imendumist. Värvida ongi hea samal päeval, sest puidu
niiskusesisaldus on siis vaid 8-10%.
MEISTRID JA AMATÖÖRID SAAVAD SAMA HEA TULEMUSE
Kiirguriga
töödeldud pind on ka üks kvaliteetse maalritöö eeltingimusi. Lisaks võib
majaomanik kindel olla, et kiirguses on hävinud ka hallitus- ja
mädanikseente eosed.
Aparaati on lihtne
töökorda seada, pinnal nihutada ja maha võtta. Töö kiirus oleneb
vilumusest, pinna siledusest ja värvist. Siledal laudisel võib see olla
kuni 4 ruutmeetrit tunnis, keeruliste profiilidega pinna puhul pool
ruutmeetrit. Kel kogemused puuduvad, arvestagu kuni ruutmeetriga tunnis.
SÄÄSTAB LOODUST JA TERVIST
Infrapunasoojusega
värvieemaldamise meetod on loodushoidlik. Jäätmed tuleb aga alati kokku
koguda ja viia ohtlike jäätmete kogumispunkti, sest vanad värvikihid
võivad sisaldada mürgist pliid. Puidu pinda ei pea enam täiendavalt
puhastama nagu kemikaalide kasutamisel. Aparaat töötab helitult.
Speedheatri madala
temperatuuri tõttu ei eraldu värvist ohtlikus koguses suitsugaase. Ruumi
peab aga ikkagi tuulutama, väljas ei ole õhuvahetusega probleemi.
Gaasimaski tuleb kasutada vabrikus lakitud pindadega töötades.
Infrapunakiirguriga
võib töötada varakevadest hilissügiseni, kuid nagu iga elektriseade,
kardab see niiskust ja vihma.
Tuleoht on väike,
sest soojeneb ju ainult kiirgust saav pind ning seegi vaid kuni 90
sekundiks.
Aparaadi kiirgus on
sama ohutu kui lahtise tule sütel.
Kindlasti tasub aga
kindad kätte panna, sest kuumad värvitükid võivad käte vastu puutuda. Ka
aknaklaasi tuleks värvitükkide eest riide või paberiga kaitsta.
LINAÕLIVÄRV PÜSIB 40 AASTAT
Lea Täheväli Stroh
soovitab puhastatud pinna tingimata linaõlivärviga katta. Kui valida
värv, mille kuivainesisaldus on 95-98% ning kasutusjuhiseid täpselt
järgides, saab seinale nägusa ja vastupidava värvikihi. Õigesti
värvitud pind peab vastu 30-40 aastat ja vajab vaid tavalist hooldust.
Linaõlivärvi võõbatakse ümara naturaalharjastest pintsliga õhukeste
kihtidena, igal kihil lastakse korralikult kuivada. Värvitakse kolm
kihti: kruntvärv, vahevärv ja lõplik värv.
Linaõlivärv on
ohverkiht, mis pinda kaitstes õhemaks kulub (tugevad värvid ei kulu,
vaid pragunevad ja kooruvad), mistõttu on pinda lihtsam hooldada.
Kulunud linaõlivärvi peale tuleb pärast puhastamist võõbata vaid õhuke
kiht õli või värvi, mis seob uuesti pigmenditerad ja taastab värvipinna
läike.
Avaldatud ajakirjas "Kodukiri"
8/2006 |
