|
Vana puumaja laudise ja akende
väljavahetamiseks on majaomanikul saabunud jõukuse kõrval sageli hoopis
proosalisem põhjus. Aastate jooksul pealekantud värvikihid võivad olla
pragunevad, uus värv ei püsi peal ja vana ei tule hästi maha. Kogu
laudise värvist puhastamine näib elutööna.
ET VÄÄRTUSLIK PUIT EI
RÄNDAKS PRÜGIMÄELE
Vanasti ehitati majad hoolega valitud puidust. Mädanikule ja kahjuritele
vastupidav materjal valiti suure lülipuiduga palgist, milles oli palju
vaiku ja konserveerivaid aineid. Kui tänapäeval soovitakse vastupidavat
puitu, immutatakse seda mõne kemikaaliga.
Meie esivanemad valisid aeglaselt kasvanud, tihedate aastarõngastega
materjali. Püsiva vormiga laua saamiseks saeti palk nii, et aastaringid
olid laua pinnaga risti. Sellise laua niiskusest tingitud mahumuutused
on poole väiksemad kui pinnaga samas suunas asetsevate aastaringidega
laual. Tänapäeval püütakse stabiilset vormi saavutada puitu kokku
liimides või hakitakse palgid saepuruks ja tehakse sellest plastmassiga
ülekleebitud plaadid.
Aknaid on läbi aegade valmistatud peamiselt männist, kuid mõnikord ka
tammest ja kuusest. Vanad aknad on tehtud tihedate aastarõngastega
lülipuidust ja kestavad mitmeid põlvi.
Rootsis elav ehitushoolde konsultant Lea Täheväli Stroh, kes vanade
hoonete väärtusi selgitab, neid säilitama kutsub ning on avaldanud ka
kaks selleteemalist käsiraamatut ("Maja ja niiskus ja "Vana aken")
soovib, et inimesed enne heade omadustega materjalide väljavahetamist ja
prügimäele saatmist hoolega järele mõtleksid. “Puumajale sobib kõige
paremini, kui sel säilub algne kasutusviis ja stiil,” paneb Lea Täheväli
Stroh kõigile südamele. “Vanad puumajad sisaldavad paljude põlvkondade
teadmisi ja kogemusi, nendest tasuks lugu pidada. Hoolda ja paranda
seda, mis on, ning muuda nii vähe kui võimalik! Kui muudad, siis pead
olema kindel, et maja saab parem. Samu materjale ja meetodeid kasutades
võid olla kindel, et maja ei saa igal juhul halvem. Kui siiski muudad,
peavad lahendused olema kvaliteetsed ja ehitustehniliselt õiged”.
Vana puidu omadustest ja väärtusest rohkem teades vaatab majaomanik oma
laiu pragunenud värviga voodrilaudu ja kriibitud klaasiga aknaid ehk
pisut teise pilguga ja otsustab need alles jätta. Taas tuleb päevakorda
värvi eemaldamine.
KEMIKAALID, LAHUSTI JA
LIIVAPRITS VÄRVI EEMALDAMISEKS EI SOBI
Kemikaalid, mis lagundavad vana värvi, mõjuvad sama moodi ka uuele
värvile ja kahjustavad halvemal juhul isegi puitu. Keemilised ained
tungivad kapillaarjõudude toimel puidu pooridesse ja tuletavad paari
aasta pärast, kui uus värv lagunema ja soolakristalle välja ajama
hakkab, end jälle meelde. Ülearune on vist mainida, et tugevad
keemilised ained on ka meile endile ja loodusele kahjulikud.
Lahustiga värvi eemaldamine puitu reeglina ei kahjusta, kuid eri
värvitüübid vajavad ka erinevaid lahusteid ja iga kiht tuleb eraldi maha
kraapida. Lahusti jäägid võivad kahjustada uue värvikihi nakkumist.
Liivapritsi kasutades tasub teada, et vana õlivärv on puidust tugevam ja
paksud plastvärvi kihid sitkemad. Seepärast on värvikihtide
eemaldamiseks vaja kasutada suuremat jõudu kui puidu pind talub.
Kohe pärast värvi läbimist pühitakse minema ka puidu pehmemad
osad. Niisugusele pinnale võõbatud värv kipub kiiresti pragunema.
KUUMAÕHUPÜSTOL JA
INFRAPUNAKIIRGUR SÄÄSTAVAD PUITU JA KESKKONDA
Kuumaõhupüstol on keemiliste värviärastitega võrreldes parem lahendus.
Küll aga on alti risk, et suure kuumuse tõttu (500-1000 kraadi) puidu
pind süttib. Soojus kaob puidust kiiresti ja seetõttu on võimalik
töötada vaid väikeste lõikude kaupa. Töö on suhteliselt aeganõudev ja
energiakulukas.
Infrapunakiirgur Speadheater soojendab korraga 310x125mm suuruse pinna.
Lakk ja värv sulavad aluspinnast ja ilmastikust sõltuvalt üles 30–90
sekundi jooksul. Ühe pinna puhtakskraapimise ajal soojeneb juba
järgmine. Speedheateri töötemperatuur on 100- 200 kraadi ja soojus jääb
puidusse umbes 15 minutiks, mis lihtsustab kraapimist. Speedheateriga
puitu puhastades tekivad vaid kuivad jäägid ning kemikaale pole vaja
kasutada. Puhas pind ei vaja erilist lisatöötlust. Infrapunane kiirgus
kuivatab puitu ning võimalikud hallitus- ja mädanikseend
hävivad. Kiirgus sulatab ka vaigud puidu pindmisse kihti ja vähendab nii
niiskuseimavust. Selle tulemusel tekib väga hea värvi nakkuvus ja
värvikiht püsib kauem. Puhastatud pinda tasub kohe värvida, sest puidu
niiskusesisaldus on siis tavaliselt vaid 8-10%.
PILK MAJAOMANIKU
RAHAKOTTI
Speedheatriga värvi eemaldamise protseduur tundub kulukas ja aeganõudev.
Kui endal vähegi pealehakkamist, võib aparaadi laenutada ja töö ise ära
teha. Teisest küljest püsib puhtale kuivale pinnale kantud värv kauem ja
hoiab kokku raha, mis muidu uutele värvikihtidele kuluks. Kui selline
töö- ja rahamahukas ettevõtmine kord käsil, tasub valida ka kauakestev
värv. Traditsiooniline linaõlivärv püsib puidul 30-40 aastat ja vajab
vaid tavalist hooldust. Tõsi, linaõlivärv on teistest poevärvidest
kallim ja majaomanik seisab taas valiku ees, kas mõelda tulevikule, kus
hoolduskulud on väikesed või osta odavam värv, et edaspidi seda siis
maha kraapida ja aina uuega asendada.
Linaõlivärvi kuivainesisaldus saab olla peaaegu 100%, mis tähendab, et
värvis pole kuivamise käigus aurustuvaid aineid ja kogu värv läheb asja
ette. Seega maksab ostja tõepoolest värvi, mitte kuivamise käigus
aurustuva vee või lahusti eest. Võrdluseks võib tuua, et alküüdvärvi
purgis on 45% lahustit ja lateksvärvi purgis 65% vett. Linaõlivärvi
ainsaks puuduseks on aeglane kuivamine. Kui aga võõbata õhukeste
kihtidena ja lasta igal kihil korralikult kuivada, on tulemuseks
vastupidav värvikiht, mille kuludes saab selle õhukese kihi värvi või
õliga katta ning värv on taas nagu uus. Õigesti pealekantud värvikiht ei
pragune ega mullita, vaid kulub pinda kaitstes õhemaks. Tugevad värvid
pragunevad ja kooruvad ning paari ülevärvimise järel on kiht nii paks,
et tuleb eemaldada. See aga tähendab lisatööd ja lisakulu.
Lea
Täheväli Stroh: "Loomulikult on raha määrav. Kuid tuleb mõelda ka
sellele, et tulevikus oleks maja kergem ja odavam hooldada. Tänane
säästu taotlev lahendus võib homme osutuda väga kalliks. Samuti pole
kohustust, et kogu maja peab ühekorraga ja kiiresti korda saama.
Fassaadide või osade kaupa tehes on rohkem aega õigete lahenduste
leidmiseks ja tulemus saab kindlasti parem. Majad on ju olnud kaua
hooldamata ja probleeme palju. Oleme harjunud kasutama hooneid seni,
kuni need vajavad kapitaalremonti. Meil on ununenud lihtne tegevus, mida
nimetatakse hooldamiseks. Vanad hooned aga ehitati nii, et neid saaks
pidevalt hooldada ja see oleks lihtne.
Traditsioonilisi materjale ja hooldusmeetodeid on kasutatud pikka aega
ja need toimivad, muidu ei oleks meil maju, mille vanust võib arvestada
aastasadades."
Avaldatud "Maalehes"
20.07.2006
|
