Ettevaatust, tapeedid!

Enne, kui maharebimiseks läheb, uuri tapeedikihte veidi lähemalt! Ilmetu pealmise kihi all võivad tõelised väärtused peidus olla.

MIDA ME TEAME VANADEST TAPEETIDEST?

Peab tunnistama, et vähe. Tõenäoliselt on tapeedid meie silmis väheväärtuslikud seepärast, et nende autorid on anonüümsed ja tegemist on masstoodanguga. Me teame üsna vähe nende saamisloost, valmistamisest, materjalidest, levikust ja kasutamisest Eestis. Loodetavasti annab käesolev kirjutis alusmaterjali meie tapeedikultuuri avastamiseks.

Kõik tapeedid omavad kultuuriloolist väärtust. Täna üles seatud tapeedile on juba homme lisandunud killuke ajaloolist väärtust ja mida vanem tapeet, seda väärtuslikum. Õige vanad tapeedid on harulduseks muutunud ja isegi kulunud originaali eest võiks antikvariaadis küsida üsna kõrget hinda. Tapeetide väärtus on aga loomulikult suurem, kui need säilitatakse oma algses kohas.

Arvatavasti pole palju neid ruume, kus sajanditagused või veelgi vanemad tapeedid seinu kaunistavad. Aeg on teinud oma töö. Paremal juhul on vanemad tapeedid säilinud hilisemate tapeedikihtide all. Aga nagu öeldud, on kõikidel tapeetidel kultuurilooline väärtus ja seepärast ei tohi ka pealmisi kihte mõtlematult maha rebida. Vaatle kogu seda kihistust kui ajaloolist jutustust hoone ajaloo sisustuse peatükist ja säilita see, et ka tulevikus oleks võimalik lugeda.

Tapeedi servast võib leida valmistajavabriku nime ja mustri numbri

Peaksime õppima nägema vanades tapeetides samasugust väärtust kui antiikmööblis või muus vanas kunstis ja suhtuma neisse sallivalt ning lugupidavalt. Uus ja kallis tapeet võib olla ilus ja moodne, kuid sellel puudub ajaline dimensioon ja omadus möödunud aegadest jutustada. Inimolemus vajab selliseid jutustusi.

VANA TAPEETI SAAB VÄRSKENDADA

Tõenäoliselt on pealmine tapeedikiht kulunud, määrdunud ja katkine, nurkades ja äärtes on kogu kihistus lahti vajunud, kuskil on niiskuseplekid ja korstnajala juures pigilaigud. Mida teha?

Kõigepealt tuleb paberi pind üle harjata pehme tolmuluuaga. Olenevalt tapeedist võib kasutada ka pehmet käsna. Proovi käsnaga alustuseks mõnes varjatud kohas. Kui värv paberilt maha tuleb, siis ei saa seda meetodit kasutada. Lohuta end sellega, et see, mis jääb tapeedile ei ole mitte mustus, vaid paatina.

Seejärel kinnita kõik seina küljest lahti tulnud kohad. Mõnikord tuleb ehk kasutada teravat nuga, et lahtivajunud kohtadele pääseks liimi taha määrima. Sisselõikekohad tuleb eelnevalt hoolega läbi mõelda, sest tavaliselt kipub lõikekohtade juures pärast seina vastu pressimist paberist puudu tulema. Kas seda on võimalik teha varjatud kohas või saab hiljem uue paberiribaga kattes see olemasolevaga sarnaselt retušeerida? Liim ei tohi sisaldada palju vett, sest paber paisub niiskuse toimel ja kuivades võib muutuda ebaühtlaseks või rebeneda.

Rebenenud kohtade parandamisel on hea kasutada õhukest ajalehepaberit või riisipaberit. Paber peab olema rebenenud kohast veidi suurem. See tuleb asetada ettevaatlikult läbi prao tapeedi alla ja seejärel servad liimiga selle külge kleepida. Suuremate vigastuste või katkiste kohtade korral võiks kätt proovida ja puuduvad mustriosad ise juurde joonistada. Mõnikord piisab ka ainult mustri tausta toonis proteesist.

Niiskuse- või pigiplekke ei saa kunagi täielikult eemaldada. Nende intensiivsust on võimalik pehmendada sedavõrd, et pilk ei jää enam peatuma. Alustuseks puhasta laiku pehme käsnaga. Seejärel tuleb koht retušeerida samas toonis akvarell- või pastellkriitidega.

TAPEET ON LOOTUSETULT KULUNUD

Kui oled siiski otsustanud vanad tapeedikihid maha kiskuda ja prügimäele saata, siis võta vaevaks väike uurimistöö. Lõika kogu kihistusest tavalise kirjapaberi suurune tükk ja aseta see märgade ajalehepaberite vahele ning see omakorda kilekotti. Selleks, et ajalehe trükivärv tapeedile jälge ei jätaks, võiks vahele panna tualettpaberit. Seina küljes olevate suuremate tapeeditükkide üksteisest eraldamiseks pihusta pealmisele kihile vett ja kata kogu pind kilega.

Järgmisel päeval on tapeedikihid üksteisest lahti tulnud ja neid saab hakata lähemalt uurima. Nummerda need üksteise järel ja kirjuta juurde ka ruumi asukoht. Kuivata iga tapeeditükk eraldi ajalehe vahel kerge surve all ja aseta nad seejärel kilest taskutesse. Kui tapeedimuster ei ole tervikuna peale jäänud, siis katseta uuesti või vali suurem formaat. Uuri hoolega ajalehti, mida tihti tapeedikihtide vahele pandi. Hea õnne korral võid mõne aastaarvu või artiklite sisu järgi teada saada ka tapeedi vanuse. Nii saab alguse sinu maja väike tapeediarhiiv. Tee üks komplekt endale ja kingi teine kohalikule muuseumile.

Lea Stroh
15.03.2000

<<TAGASI